Limbaži vald

Limbaži vald
	läti Limbažu pagasts
	Pindala: 228,1 km²
	Elanikke: 1935 (1.01.2024)
	Rahvastikutihedus: 8,5 in/km²
	Keskus: Limbaži

Limbaži vald (läti keeles Limbažu pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Limbaži linnaga, Umurga, Viļķene, Vidriži, Skulte ja Liepupe vallaga ning Cēsise piirkonna Straupe ja Stalbe vallaga.

Valla pindala on 228 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2318 inimest.^[2] Valla keskus on Limbaži linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu, vallamaja asub aadressil Jūras ielā 58. Vallavanem on Dainis Jurka.^[3]

Vallas asub Limbaži lennuväli.

Ajalugu

Aastal 1935 oli Limbaži valla pindala 94,5 km².^[4] 1945 moodustati valla aladele Limbaži ja Pauki külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Limbaži külanõukoguga likvideeritav Pauki külanõukogu. Aastal 1956 arvati külanõukogu Limbaži linna maaterritooriumi koosseisu. Aastal 1971 moodustati Limbaži linna maaterritooriumist taas Limbaži külanõukogu, sellega liideti ka osa Katvari külanõukogust ja Stiene külanõukogu. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Umurga ja Viļķene külanõukogust, samas arvati osa Limbaži külanõukogu maadest Liepupe ja Skulte külanõukogu koosseisu, samuti liideti osa selle maadest Limbaži linnaga.^[5] Aastal 1991 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Limbaži vald Limbaži piirkonda.

Loodus

Limbaži vallas on arvukalt järvesid. Täielikult või osaliselt jäävad selle koosseisu 2,46 km² suurune Lāde järv, 32 hektari suurune Dziļezers ja sellest kitsa maaribaga eraldatud Riebezers, Limbaži Suurjärv, Dūņezers ja 32 hektari suurune Auziņase järv. Valla tähtsamad jõed on Vitrupe jõgi ja Svētupe jõgi.

Looduskaitse all on Ozolaine tammed, Ērlavase pajud, Kaktiņi tammed, Spurģi tamm, Spurģi künnapuu, Markši haab, Pālīši tamm, Nabe tammed, Nabe Siberi seedermänni tukk, Ziedgravase tamm, Vilkmuiža tammed, Dārznieki karjamõisa vaher, Paldaži saar, Liepkalnsi tammed, Kalnmuiža tamm, Ozolkalni tamm, Skomaki Jumalapärn, Ikšķiļese tamm, Ikšķiļese püha pärn, Eiķēni tamm, Lāde mõisa pärnad, Samši tammed, Dravenieki allikad, Spirgase pahaga haab, Eglīši paju, Karūsase pajud, Empagi kask, Elfijase tamm ja Armastuse tamm. Lisaks neile on looduskaitse all veel arvukalt nimetuid põlispuid. Valla kirdeosa asub osaliselt Dūņezersi järve hoiualal, osalt aga Purgaiļi soo hoiualal, edelaosa Pemme soo ja Suursoo hoiualal. Täielikult jääb valla territooriumile 351,7 hektari suurune Dziļezersi ja Riebezersi hoiuala. Suurem osa vallast asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.^[6]

Kaitstavad mälestised

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Stūri muinaskalmed ehk Pärnaküngas, Buļļumuiža muinaskalmed, 14. sajandil ehitatud Nabe lossi torn, ja Nabe keskaegne vasallilinnus. Regionaalse kaitse all on Griguļi muinaskalmed, Auri muinaskalmed ehk Pärnamägi, hiiepaik Ikšķiļese püha pärn ja Nabe mõisa hoonetekompleks (sealhulgas mõisa häärber, viinavabrik, kuur, ait, elumaja ja tootmishoone).^[7]

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 2013 lätlast, 116 venelast, 28 valgevenelast, 42 ukrainlast, 20 poolakat ja 14 leedulast.^[8]

Valla külad:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv^[9]
Inte	mazciems	68 (2007)
Jumpravmuiža	mazciems	42 (2007)
Kaijciems	vidējciems	138 (2007)
Lāde	mazciems	32 (2021)
Lādezers	vidējciems	296 (2021)
Muižkalni	mazciems	36 (2007)
Nabe	mazciems	35 (2007)
Paukuciems	skrajciems	40 (2007)
Ozolaine	lielciems	665 (2022)
Pelodas	mazciems	15 (2007)
Stūrīši	mazciems	14 (2007)